Nädal 10 - Häkker

Kuidas saada Häckeriks - Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO

Ingliskeeles - http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html

Eesti - https://www.kakupesa.net/hacker/

Tänases postituses räägime natuke häkkeritest ja kräckeritest. Kursuse raames pidime lugema Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO ja kirjutama selle kohta arvustuse. 

Postituses räägitakse natuke häckeriks saamise teekonnast. Antakse kätte konkreetsed suunad ja tuuakse välja häckeritele omased iseloomu jooned ja huvid. Ei saa mainimata ka seda, mida räägivad paljud motivatsiooni kõneleiad - Leia omale eeskuju ja käitu nii nagu tema käitub, kuni sa saad temaks. Minu meelest on see õige lähenemine edu saavutamiseks. Raamatu müüjad ütlesid sellise lähenemise kohta, et fake it until you make it ehk siis teeskle müügimeest nii kaua kuni sa lõpuks selleks ka saad. 

Mis puudutab, aga postitust, siis see pani mind isiklikult natuke mõtlema selle üle, et kes ma üldse olen ja kelleks ma saada tahan ehk siis kas ma üldse soovin häkker olla või, mis minu tulevik täpsemalt toob. Lugedes häkkerite iseloomustust, siis on tunne, et selline inimene ma tahaksin olla küll ja suures joones olen üritanud sarnaseid elujooni jälgida. Lisaks on mind alati huvitanud strateegia  mängud ja ulme filmid. Samas mul pole kunagi olnud soovi olla hakker  - Praeguseks saan aru, et tegelikuses mul pole olnud soovi olla kräcker. Ma ei taha teistele halba teha ehk siis nende arvutisse sisse muukida või muud sarnast teha. Lähtudes antud postiusest pean ma, aga oma suhtumist muutma ehk siis mu elu ideoloogia läheb paljuski kokku sellega, et ma tahan olla hakker (Just selline nagu antud postituses on kiras). Soovin lahendada probleeme ja avastatud infot teistega jagada. Mulle on alati meeldinud teiste probleeme või muresid lahendada ja näidata neile kuidas nad tulevikus sama probleemi ise lahendada saavad. 

Minu arvates on postituse autor kirjutanud väga mõisliku juhendi selle kohta kuidas olla häkker. Samas kas seal on midagi uut? Mulle meenusid piibli kümme käsku - Neid käske lugedes  või kuulates mõtlesin ma kohe, et kas neid on üldse vaja kirja panna? Minu meelest peaksid need olema iga inimese loomulikeks reegliteks. Sama tunne tekkis antud postitust lugedes, et kõik on justkui nii enesest mõistetav, et neid asju peakski nii tegema, aga reaalsus on see, et kõik inimesed ei mõtle ühte moodi ja nagu meie õppejõule K.K meeldib öelda - "Issanda loomaaed on kirju."

Postituses toodi esile grammatika ja kirja oskus. See on koht, kus ma ennast isiklikult olen terve elu halvasti tundnud. Ma lihtsalt ei oska grammatiliselt korrektselt kirjutada. Kirjutan nii, et inimesed saavad minust aru, aga alati on vead sees. Isiklikult ma, aga ei lase ennast häirida, sest minu jaoks on olulisem see, et sõnum mida anda tahan jõuaks kohale, kui see, et minu öelda vigu täis on ja mingi % inimesi minu peale viltu vaatavad. Jah ma tahaks ka osata kirjutada ilma vigadeta jne, aga millegi pärast ei ole ma suutnud seda oskust omandada üheski keeles. 

Kokkuvõtteks ütleks, et kui kellegil on vähegi soovi häkkeriks saada, siis soovitan tegutseda postituse järgi. Ma ei ole seda teed ise läbi käinud, aga ma siiralt usun, et nende juhiste järgi talitades saadab igat inimest edu. Vaja on ainult aega ja pühendumust. Kui sa tahad olla parim, siis õpi parimatelt. 

Ära ole kräcker, kui sa võiksid olla häkker.

Viited: Foto - https://www.reddit.com/r/HackingTechniques/comments/hs51g0/hacker_vs_cracker/

Nädal 8 - Proff

 

1. IT proff...? 19.03 - 26.03

Tänases postitusese räägin natukene sellest millal on inimene proffessionaal ja millal ta pigem käsitööline.

See teema on tegelikuses üks suur hall kogu. Kes meist ütleb millal on üks tööline professionaalne ja millal ta seda pole. Kas käsitööline võib olla ka samal ajal proff või on ta tavatööline? Kuidas me üldse neid inimesi omavahel eristama peaks. 

Mina lähtun sellest, et iga eriala ja ametikohta tuleks vaadelda eraldi. Me ei saa määrata profesionaalsust ühtsete kriteeriumide järgi. Nt millal on lihaliininil töötav inimene proffessionaalne lihalõikur ja millal on ta tavaline liini tööline ja samal ajal millal on samas ettevõttes töötav tõstukijuhut proffessionaal? Ehk siis me ei saa tõstukijuhti ja lihameistrit hinnata samade kriteeriumite järgi.

Iga eriala professionaalsust tuleb vaadelda, kui eraldi juhumit. Professionaalsuse, kui sellise minu meelest määravad hetkel kasutuses olevad ühiskondlikud tavad, normid, vaated. 

Kui nüüd tulla programmeerimise juurde, siis on minu jaoks raske öelda, et milline see professionaal peaks olema, aga ma tooks välja mõned punktid:

• Peaks oskama iseseisvalt lahendada tekkinud probleeme ja tuvastama vigu süsteemis.
• Proff peaks aru saama tellia vajadustest ja suutma iseseisvalt luua toimiv lahendus.
• Proff peaks suutma lihtsate kirjeldustega edasi anda tellia mõtte, et ka tavaprogrammeerija saaks aru, mida ta tegema peab.
• Proff peaks suutma panna kokku meeskonna, mis suudab teostada vajalike töid ilma temata.
• Proff peaks oskama juhendada teisi ja suunata neid õigete lahenduste juurde.
• Proffil võiksid olla erialased paberid.
• Proff peaks suutma presenteerida tehtud tööd ja esitada vajalikud dokumentatsioonid.
• Proff peaks oskama puust ja punasest oma töö teistele selgeks teha nii, et kõik sellest ühtselt aru saavad.
• Proff peaks olema alati puhtalt ja viisakalt riides ehk esinduslikult.

Need on õigest mõned punktid, mis minu arvates võiksid olla olulised, kui hinnata kas it spetsialist on proffi tasemel või mitte.

Mis puudutab grammatikat ja kirjaoskust, siis need on minu meelest ka olulised. Kahjuks kuulun ma nende noorte hulka, kes ei oska kirjutada. Mul on väga raske ennast grammatiliselt korrektselt väljendada. Teatud hetkel olin ma võimineline neljas erinevas keeles inimestega vabalt suhtlema, aga kirjutada ei osanud üheski keeles. Seega on mul tunne, et päris proffi tasemele ma kunagi ei jõuagi, sest grammatililine kirjaoskus on midagi, mida mul on väga raske omandada - Omalajal sain ka kerge diagnoosi, kui logopeedi juures käisin. Igastahes mingist hetkest alates ma otsustasin, et ma ei muretse enam nii palju selle grammatilise poole pärast. Oluline on, et inimesed minust aru saavad. Ma ei leia, et ma peaks hakkama mingeid suuri teadusartikleid kirjutama või raamatuid, kus on oluline, et oleks kõik grammatiliselt korrektne. Mulle täiesti piisab, kui suudan oma mõtteid väljendada nii, et teised sellest aru saavad.

Lisaks ma tooks välja emotsionaalse intelligentsuse. Minu meelest ei ole tänapäeval enam nii oluline kas sul on kõiged teadmised, kui sa ei oska oma teadmistega midagi peale hakata ja ei suuda teiste inimestega koostööd teha, ehk siis sul puudub emotsionaalne intelligentsus siis minu arvates oled sa palju kaugemal professionaalsusest, kui see inimene, kes suudab teiste inimestega koostööd teha.

Tegelikult võibki seda teemat üht ja teistpidi keerutama jääda. Nii palju, kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid arvamusi.

Professionaalsuse määravad antud hetkel ühiskonnas kehtivad reeglid. Mis need siis ka poleks.

Kunagi hinnati profesionaalsust pelgalt oskuste järgi midagi ära teha. Tänapäeval on ühiskond, aga nii palju edasi liikunud, et inimesi, kes oskavad midagi ära teha on väga palju. Takistuseks osutub pigem emotsionaalne inteligentsus. Ehk siis inimesed ei oska oma teadmisi nii rakendada, et teised sellest kasu saaks. 

Kokkuvõtmalt ma ütleks, et professionaalsus hindamise juures on kaks olulist asja:

1. General knowledge ehk inimese teadmised konkreetsest valdkonnast.

2. Emotsionaalne intelligentsus - Inimese oskus neid teadmisi rakendada ja kasutada ja võime oma teadmisi teistele edasi anda.

Kui inimese teadmised antud valdkonnast on üle keskmise ja ta oskab neid teadmisi rakendada ja teistele edasi anda, siis ma kutsuks seda inimest antud valdkonna proffesinaaliks.

Nädal 7 - Copyleft

 Nädal 7 - Copyleft.

Tänaseks teemaks on copyleft - mis sarnaneb natukene copyrightiga, ainult, et selle ülessanne on pigem vastupidine ehk siis aidata kaasa asjade arendamisele ja levikule. Seega on minu arvates see litsents väga oluliline, kui inimene on kirjutanud valmis koodi ja soovib, et see oleks kõigile vabalt kätte saadav ja, et kõik võiksid seda muuta. Samuti kindlustab see selle, et keegi ei hakka selle pealt raha teenima.

Tuntuimad litsensi kasutajad on: 

• tehniline dokumentatsioon - the Linux Documentation Project, 
• paljukeelne üldotstarbeline entsüklopeedia - Wikipedia, 
• teaduskirjastus - PLoS
• ülikoolitaseme õppematerjalikogu - the MIT OpenCourseWare
• keskkooliõpikud - Free High School Science Texts
• plaadifirma - Magnatune
• fotovaramu - Flickr
• kirjastajad - Lulu.com
• klassikaline raamatukogu - Project Gutenberg
• reisijuht - WikiTravel
• dokumendigraafika kogu - Open Clip Art Libraryd

Info vabadus on see, mis aitab tehnoloogial kiirkorras edasi areneda. Kui eesmärk on, et kood levliks võimalikult kiiresti ja paljudeni ja, et seda oleks võimalik parendada ja üha uuesti kasutada siis tuleks kasutada litsentse, kus on esindatud copyleft.

Viited:

https://www.gnu.org/licenses/copyleft.en.html

https://tldrlegal.com/licenses/tags/Copyleft

Nädal 6 - The Case for Copyright Reform

 6 - Nädal - Lauri Simulman

Teema: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Tänases postituses räägime natukene autoriõigustest ja suunast kuhu maailm liigub. Tutvusin lühidalt   copyright reformimisega seotud ettepanekuga, mille leieate siint: http://falkvinge.net. 

Täna hommikul, kui tööle sõitsin lugesin sellest läbi kolm peatükki ja juba poole peal oli peas mõtte, et kuidas ma selle parteiga liituda saan. Just selline positiivne meelestus tuli peale. Hetke reallsus on, aga see, et kahe lapse, naise, kooli ja kahe töökoha kõrvalt ei oleks aega sellega tegeleda. Kõik see puudutas enamus inimesi, kes on kunagi kasutanud torrentit või internetist midagi alla laadinud millel on autoriõigused. Lähtudes praegustest seadustest on päris suur osa maailmast kriminaalid. Kui kuulad oma arvutis laulu või vaatad filmi, mille eest sa maksnud pole ja sa sul puudub autori luba seda teha, siis rikud autoriõigusi ja sind võib selle eest karistada olen kuulnud, et USAs seda ka tehakse. 

Minu jaoks täiesti piisas sellest raamatukogude näitest, kus kunagi, kui taheti avalikud raamatukogud luua, siis oldi selle vastu - arvati, et uusi raamatuid ei kirjutata ja, et keegi enam raamatuid ei ostaks. Vaadates seda, mis toimub tänapäeval on selgelt näham et raamatuid ikka kirjutatakse ja ostetakse ja samas on võimalik neid lugeda kõigil ka raamatukogus. Tänu sellele on arenenud kultuur ja inimeste teadmised ja oskused. Kujutage ette last, kes kasvab peres, kus vanemad on kas alkohoolikud või lihtsalt ei oska rahaga ümber käia ja last kasvatada. Tänu raamatukogudele on sellel lapsel võimalus ennast ise harida ja lugeda erinevaid raamatuid. Ma ise kasvasin ülesse nii, et ema kasvatas mind üksi ja ega tal väga raha ei olnud, et mul raamatuid või mingeid ägedaid mänge osta. Pean tunnistama, et veetsin suht tihti oma päevi avalikus raamatukogus, sest sain sain lugeda raamatuid, vahest malet mängida ja kasutada arvutit - Mille omamisest võisin tol ajal vaid unistada. Kui mul oleks endal vähegi rohkem huvi olnud, siis oleksin võinud palju targemaks, loovamaks jne saada...Kõik see poleks võimalik olnud, kui poleks raamatukogusid. Täpselt sama on filmide ja mängude ja muu sarnasega.  Mina õppisin nt ingliskeele nii selgeks, et vaatasin pidevalt ingliskeelseid filme. Mul poleks olnud võimalik neid vaadata, kui poleks torrentitega alla laadinud ehk siis tänu kriminaalsele tegevusele on saavutanud keskpärase keele oskuse. Kas see siis ikka on kriminaalne? Ma nõustun autorite mõtteviisiga, et nii kaua, kuni tooteid/teenuseid ei kasutata rahateenimis eesmärgil võiksid need olla tasuta kättesaadavad. Teiselt poolt ma saan aru, et mingi osa raha jääb teenimata, samas kui sellel noorukil ei ole raha mille eest kinno minna, või raamatut osta siis ega ta seda ei kuluta ka. Saades, aga tasuta ligi harivatele teostele on tal aga võimalus ennast arendada ja tulevikus ise ühiskonda panustada ja arendada kultuuri ja tehnoloogiat veelgi enam. Selle jaoks, et midagi saada peame kõigepealt midagi andma ja, mis oleks veel parem andmis viis, kui muuta seaduslikuks andmete jagamine ja kaustmaine mitte ärilistel eesmärkidel. Siis ei peaks keegi tundma ennast kriminaalina, kui torrentitest midagi alla laeb - Kuigi pean tunnistama, et minu jaoks on torrentid juba nii tavalised, et ei mõtlegi selle peale, et see seadusega kooskõlas ei ole.

Kokkuvõtvaks võin öelda, et toetan autoriõiguste reformi ja mina ei usu, et inimesed jätavad kinos käimata või kunstiteosed jne ostmata. Ma laen ise erinevaid filme alla ja ikka käin kinos ka. Pigem ütleks, et effekt on vastupidine - Tänu torrentitele on tekkinu armastus filmide vastu ja seeläbi ka armastus kinos käimise vastu. Kinno lähen eelkõige elamuse pärast ja, et kallimatega midagi ühist ja vaheldusrikast teha. Kui nüüd ettekujutada, et oleks kättesaadav kogu maailma info, mis on autoriõiguste poolt kaitstud, siis milline õppimis võimalus oleks kogu maailmal ja enesearendus võimalus. Suur osa sellest infost liigub nii või naa ehk siis minu meelest need seaduses ei toimi sellisel kujul nagu nad on. Seega on minu arvates asi väga lihtne. Tuleb teha autoriõiguste reform või ehitada planeedile nii palju vanglaid juurde, et pool inimkonda nendessse ära mahuks. 

Meeldis ka see mõtteviis, et veebis võiks olla samad seadused nagu nii öelda tavamaailmas. Üle üldse tundub kogu see teema üks paras pudru ja kapsas ja monopoolsete ettevõtete rahateenimis moodus.

Vahest ma soovin, et oleks võimalik aeg pausile panna, et saaks rahulikult lugeda kõik teosed ja ramatud läbi ja siis pausilt maha võtta ja igapäevaste tegevustega jätkata...

Nädal 5 - Virginia Shea 10 käsku.

 Nädal 5 - Lauri Simulman

Teema - Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest 26.02 - 05.03

Tänases postituses tuleb juttu 10 käsust. Kindlasti on paljud teist, kes mõtlevad kohe piibli peale, aga ei tegemist ei ole piibli kümne käsuga. Täna vaatleme hoopis 10 käsku, mille järgi võiks käituda internetis surfates. Täpsemalt saate nendega tutvuda antud lingil:  http://albion.com/netiquette/

Lühiülevaate saate järgnevast loetelust.

1. Ole inimene (Remember the human).
2. Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life).
3. Tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace).
4. Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people's time and bandwidth).
5. Näe võrgus hea välja (Make yourself look good online).
6. Jaga oma teadmisi (Share expert knowledge).
7. Aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control).
8. Austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people's privacy).
9. Ära kuritarvita oma võimu (Don't abuse your power).
10. Andesta teistele nende eksimused (Be forgiving of other people's mistakes)

Minu tänaseks ülessandeks on valida välja üks nendest käskudest ja kirjeldada nendega seoses olevat isikklikku kogemust. Alguses mul ei tulnud ühtegi teemat pähe, et millest kirjutdada, aga kui olin 5 korda kõik punktid läbi lugenud, siis käis läbi väike click seoses punktiga nr 7. Aita piirata sõimusõdu seega sellest ka räägin täna.

Mina usun, et suur osa inimesi on varem või hiljem kokkupuutunud arvutimängudega. Täpsemalt, siis pean silmas selliseid mänge, kus on väga oluline koht koostöö teiste mängijatega. Ise mängisin sellist mängu nagu Lauge of Legends. Üks põhjus, miks ma mängimise lõpetasin oli just punkt nr 7. Ehk, siis seal mängus muutusid sõimusõjad igapäevaseks. Tekkis tunne, et ainult teismelised ja halvasti kasvatatud lapsed mängivad seda mängu. Pidevalt üks sõimamine käis. Mängu põhimõtte oli selline, et mängitakse 5 mängijat 5 mängja vastu. Suur osa mänge sai kaotatud selle pärast, et enda meeskonnast keegi hakkas sõimama kedagi teist ja siis see keegi teine otsustas, et tema enam ei mängi. Või hakkas meelega vastastele punkte andma. Lõppulemuseks viis asi kaotuseni. See juhtus väga igapäevaseks ja selletõttu muutus ka mängimine ebameeldivaks. Kui kaua ühel inimesel ikka närvid vastu peavad, kui inimesed käituvad nii ebaeetiliselt ja lapsikult igapäevaselt. Minu meelest on mängu chat käest ära lastud. Kui inimesed ise ei kontrolli mida nad suust välja ajavad, siis võiks seda kuidagi automaatselt teha või üldse piirata suhtlust. Enda jaoks toimis väga pikalt see, kui lihtsalt mutisin kogu chatti ära, aga väga paljud inimesed toitusid just sellisest flamist ja nautisid seda. Lisaks oli mul tunne, et mõned tahtsid meelega nii öelda Trollida, et teistel halvasti läheks. Ehk, siis see oli minu jaoks nii öelda ebameeldiv kogemus. 

Natuke ka positiivset. Õppisin saksakeelt multikaid vaadates ja koolis valisin ka saksakeele. Gümnaasiumi ajal hakkasin mängima sellist mängu nagu Global Agenda. Seal toimus mäng 10v10. Liitusin saksakeelt kõneleva meeskonnaga ja meie suhtlus käis läbi Team Speaki. Seal suhtlesin saklastega ja nende kultuur ja suhtlus oli üldse midagi muud. Koguaeg viisakad ja keegi kedagi ei sõimanud. Rahulikult arutati mida saab paremini ja mida halvemine teha. Meeskonna töö teine pool. Muidugi erines see sellepoolest, et me mängisime kuid koos, aga inimesed tulid ja jäid väga pikaks ajaks. Mind võeti omaks vaatama sellele, et mu saksakeel oli vigane ja ma olin täiesti algaja. Mind õpetati ja koolitati välja, kuni punkti, kus uued gruppiga liitujad ei uskunud, et ma sakslane ei ole. 

Kokkuvõtvalt ütleks, et iga inimene valib ise kuidas ta teistega suhtleb. Minu meelest peegeldub nende loomus meile nende suhtlusest weebikeskonnas. Kübermaailm toob esile inimeste tõelise pale, kuna nad arvavad, et nad on puutumatud ja keegi ei tea kes nad on jne... Mina, aga soovitaks neil peeglisse vaadata. Kas nad tõesti tahavad olla need ebaviisakad, mõnitavad ja kiuslikud mängukaaslased, kellega koos keegi mängida ei taha? Samas ma järeldaks sellest, et nad on ka erakud pärismaailmas, kus keegi nendega mängida ei taha ja see läbi elavad ennast välja teiste peal ainukesel viisil, mis võimaliks. Rikkuvad teiste mängu naudingut sellega, et solvavad ja ajavad teised nii endast välja, et nad loobuvad mängimast. On olnud ka selliseid, kes on sõimanud ja mõnitanud teisi ja, kui see pole toiminud on lihtsalt ise kas lähkunud mängust või hakkanud vastastele punkte andma.

Igaljuhul minu meelest on siin tegu sama nagu piibli 10 käsuga. Me ei pea jumalat uskuma ja me ei pea nendest käskudest lugu pidama, aga ometigi on minu jaoks need puhtalt loogilised ja eetiline viis elada. Mina soovin olla hea inmene ja soovin olla hea eeskuju oma lastele, seega kõik need 10 käesku on justkui enesest mõistetavad. Miks me peaks üldse tahtma kellegile halba teha? Mõned iniemsed lihtsalt on viha ja kurjust täis ja seda ei muuda mitte miski.

Ilusat päeva :) Tänan, et kulutasite selle aja, et teema läbi lugeda. Loodan, et oli midagi huvitavat ka. Ma kõiki mõtteid ei oska vast nii kirja panna nagu tahaks, aga usun, et sõnum sai edastatud. Ma arvan, et ma olen üks nendest, kes liiga palju kirjutab, et mingit väikest info hulka edastada. Samas, kui palju on palju...

Viited:

• SHEA, Virginia. Netiquette. Albion Books 1997. http://albion.com/netiquette/
• Leauge of Legends - Link mängu kodulehele
• Global Agenda - Enam ei mängita

Nädal 4 - 2013 visioon sellest milline saab olema 2020

Teema: Info- ja võrguühiskond 19.02 - 26.02 

Minu arvamus 2013 aastal kirjutatud 2020 aasta visiooni kohta.

Täna tutvusin ma sellega milline oli tänapäeva visioon aastal 2013 ehk kuidas prognoositi seda milline saab olema meie elu praegusel ajal. 

Kui Te tunnete huvi selle vastu, siis võite tutvuda selle visiooniga ka ise. Leiate selle antud lingilt: Visioon 2020 

Tänase postituse eesmärk on kirjeldada ühte kõige rohkem või kõige vähem täide läinud visiooni punkti.

Suures osas peab tunnistama, et antud visioon on isegi täitunud. Eelkõige pean ma siis silmas seda, kus nutikate lahenduste abil on tõstetud inimeste elukvaliteeti ja tänu tehnoloogia arengule on ka avalikus sektroris olemas uued ja innovatiivsed lahendused. 

Tänu koroonale on väga populaarne see, et tööd tehakse kodukontorist ja töötaja ei peagi füüsiliselt kuskil kontoris olema vaid saab tööga ilusti hakkama. Veel paremaks näiteks on muidugi ülikoolid ja see, kui effektiivselt on üle mindud kaugõppele ja enamus leongud saab kõik läbi viia nii, et õpilane ja õpetaja ei pea kohtuma. Mis veelgi parem, meil on võimalus kõiki loenguid tagant järgi vaadata. 

Kui me räägime elukvaliteedi paranemisest, siis ei saa ka mainimata jätta seda, kui effektiivselt on toidukullerid ja kaubanduskettid oma tooteid inimesteni toimetama. Suur osa inimesi, kes elavad suurlinnades ei pea oma kodunt lahkumagi ja saavad tellida omale 4-10 erinevast restoranist sööki koju. Kas pole mitte lihtsaks asjad tehtud? Ma tean, et pidin välja valima vaid ühe punkti millesti kirjutada, aga minu meelest on seal nii palju erinevad asju millest rääkida. Ma ei saa mainimata jätta ka seda, et Eesti on üks tunnustatumaid E-Riike ja meie tehnoloogia tase on enamus maailma riikidest palju kõrgemal tasemel. 

Mis puudutab tööstuse ja ettevõtluse arengut...Siis siin on toimunud massiivsed muutused eelkõige reklaaminduses. Enamus reklaamist saab läbi viia sotsiaalmeedia platvormidel nagu facebook ja instagram. Ma arvan, et nende abil jõuab info kordades rohkem inimesteni, kui mõni ajalehe või raadio reklaam. Rääkimata sellest, et hästi tehtud reklaam võib üldse saada rahvusvahelist tuntust. Heaks näiteks on youtuberid, kes teevad ettevõttele reklaami. Räägin personaalselt kogemusest eesti tasemel - Ausalt ma ei jõua vahest ära kuulata kuidas "Malluka" teeb seda ja ostab seda ja kiidab seda. Mille tulemusel mu naine vahest peab ka neid asju tegema ja proovima. Ehk, siis inimesed on väga palju mõjutatavad youtuberite poolt isegi, siis kui nad täieliku jama suust välja ajavad. Hakkab juba teemast kõrvale kiskuma...

Tutvudes statistika andmetega, siis lugesin välja, et info ja side eksport on 26%  kogu ekspordist ja ennustatud oli 20%. 

Statistikaga saab tutvuda siin: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/majandus/valiskaubandus/teenuste-eksport

Kokkuvõtvaks võib öelda, et minu meelest on antud visioon suures hulgas saavutatud. Osades valdkondades oleme ennast ületanud ja osades kindlasti pole nii heal järjel, kui võiks, aga oleme väga heal tasemel võrreldes enamus maailmaga. 

Tehnoloogia areneb igapäev

Tänan Lugemast!

Viited: 

Foto: https://www.investintech.com/resources/blog/wp-content/uploads/2017/10/Classroom-Technology-and-Gadgets.png

https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/majandus/valiskaubandus/teenuste-eksport

Visioon 2020 

Kolmas nädal!

Otsimootorid (Uus meedia...? 12.02 - 19.02)

Tere kõigile lugejatele. Loodan, et tänane päev on, oli või tuleb teil meeldejäävalt meeldiv.

Tänaseks ülessandeks oli valida meediakomponent, mis on kõike enam mõjutanud traditsioonlist meediat. Kui aus olla, siis ma arvan, et mina pole piisavalt pädev, et hinnata seda milline nendest komponentidest on kõige rohkem mõjutanud traditsioonilist meediat. Aga, üks asi ilma milleta mitte midagi ei toimiks on minu meelest Otsimootorid. Tänu neile me leiame, kõik vajaliku info ülesse. Seega otsustasin ma kirjutada väikse ülevaate Otsimootoritest.

Mis asi on üldse üks otsimootor ja mille jaoks seda kasutatakse? Vanemad inimesed, kes pole arvutitega tuttavad võiksid võtta seda, kui raamatukogu, mis kogub kõik raamatud ühte kokku ja koostab vajalikud nimekirjad raamatutest ja kui teie panete raamatu pealkirja paberile kirja, siis tuuakse see raamat automaatselt teieni(Otsimootor on justkui raamatukogu haldur). Sarnaselt toimivad otsimootorid, kus otsimootor kogub weebis olevat infot ja, kui te sisestade otsimootorisse sõna või lause, mida ta te otsite, siis otsimootor tagastab Teile kõige lähedasemad vasted otsitud tulemusele. Eestis kasutatakse mõningal määral neti.ee otsimootorit, aga enamjaolt siiski googlit.

Kõike tuntumad otsimootorid 2019 a seisuga olid:

(Viide 1) 

• Google 88,14%
• Bing 6,18%
• Yahoo 2,51%
• Baidu 0,59%
• Yandex 0,26%

Natuke Otsimootorite ajaloost!

Esimeseks otsimootoriks peetakse Aliweb (Archie Like Indexing for the Web), mis loodi 1993 aasta novembris. Alivweb võimaldas kodulehtede sisestajatel märkida ära kiddlad sõnad, mida otsides kasjutajad jõuaksid antud kodulehele. PEale seda tulid WebCravler(1994) ja Lycos(1994). 1905 aastat peetakse otsingumootorite ajastuks, kus tulid turule erinevad otsingumootorid nagu  AltaVista, MetaCrawler, Magellan ja Daum. Ja kõige edukam otsimootor Yahoo, kelle loojaks oli Jerry Yang ja David Filo. Alles 1997 aastal tuli turule meile kõigile tutnud otsimootor Google.(Viide 2)

Kokkuvõtvalt võib öelda, et otsimootorid on interneti lahutamatud osad. Tänu neile leiame me ülesse kõik teised webilehed ja vajaliku info. Minu meelest on nemad mõjutanud Traditsioonilse meedia arengut kõige rohkem. Mis kasu oleks meediast ja sealt tulenevast infost, kui me seda ülesse ei leiaks? 

Tänan, et leidsite aega seda lugeda! loodan, et jäite rahule!

Viited:

1. https://clever-solution.com/blog/top-search-engines-in-the-world

2. https://carlhendy.com/history-of-search-engines/#archie

Foto:

http://searchengineprofiling.com/wp-content/uploads/2012/03/SEM2.jpg