Nädal 4 - 2013 visioon sellest milline saab olema 2020

Teema: Info- ja võrguühiskond 19.02 - 26.02 

Minu arvamus 2013 aastal kirjutatud 2020 aasta visiooni kohta.

Täna tutvusin ma sellega milline oli tänapäeva visioon aastal 2013 ehk kuidas prognoositi seda milline saab olema meie elu praegusel ajal. 

Kui Te tunnete huvi selle vastu, siis võite tutvuda selle visiooniga ka ise. Leiate selle antud lingilt: Visioon 2020 

Tänase postituse eesmärk on kirjeldada ühte kõige rohkem või kõige vähem täide läinud visiooni punkti.

Suures osas peab tunnistama, et antud visioon on isegi täitunud. Eelkõige pean ma siis silmas seda, kus nutikate lahenduste abil on tõstetud inimeste elukvaliteeti ja tänu tehnoloogia arengule on ka avalikus sektroris olemas uued ja innovatiivsed lahendused. 

Tänu koroonale on väga populaarne see, et tööd tehakse kodukontorist ja töötaja ei peagi füüsiliselt kuskil kontoris olema vaid saab tööga ilusti hakkama. Veel paremaks näiteks on muidugi ülikoolid ja see, kui effektiivselt on üle mindud kaugõppele ja enamus leongud saab kõik läbi viia nii, et õpilane ja õpetaja ei pea kohtuma. Mis veelgi parem, meil on võimalus kõiki loenguid tagant järgi vaadata. 

Kui me räägime elukvaliteedi paranemisest, siis ei saa ka mainimata jätta seda, kui effektiivselt on toidukullerid ja kaubanduskettid oma tooteid inimesteni toimetama. Suur osa inimesi, kes elavad suurlinnades ei pea oma kodunt lahkumagi ja saavad tellida omale 4-10 erinevast restoranist sööki koju. Kas pole mitte lihtsaks asjad tehtud? Ma tean, et pidin välja valima vaid ühe punkti millesti kirjutada, aga minu meelest on seal nii palju erinevad asju millest rääkida. Ma ei saa mainimata jätta ka seda, et Eesti on üks tunnustatumaid E-Riike ja meie tehnoloogia tase on enamus maailma riikidest palju kõrgemal tasemel. 

Mis puudutab tööstuse ja ettevõtluse arengut...Siis siin on toimunud massiivsed muutused eelkõige reklaaminduses. Enamus reklaamist saab läbi viia sotsiaalmeedia platvormidel nagu facebook ja instagram. Ma arvan, et nende abil jõuab info kordades rohkem inimesteni, kui mõni ajalehe või raadio reklaam. Rääkimata sellest, et hästi tehtud reklaam võib üldse saada rahvusvahelist tuntust. Heaks näiteks on youtuberid, kes teevad ettevõttele reklaami. Räägin personaalselt kogemusest eesti tasemel - Ausalt ma ei jõua vahest ära kuulata kuidas "Malluka" teeb seda ja ostab seda ja kiidab seda. Mille tulemusel mu naine vahest peab ka neid asju tegema ja proovima. Ehk, siis inimesed on väga palju mõjutatavad youtuberite poolt isegi, siis kui nad täieliku jama suust välja ajavad. Hakkab juba teemast kõrvale kiskuma...

Tutvudes statistika andmetega, siis lugesin välja, et info ja side eksport on 26%  kogu ekspordist ja ennustatud oli 20%. 

Statistikaga saab tutvuda siin: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/majandus/valiskaubandus/teenuste-eksport

Kokkuvõtvaks võib öelda, et minu meelest on antud visioon suures hulgas saavutatud. Osades valdkondades oleme ennast ületanud ja osades kindlasti pole nii heal järjel, kui võiks, aga oleme väga heal tasemel võrreldes enamus maailmaga. 

Tehnoloogia areneb igapäev

Tänan Lugemast!

Viited: 

Foto: https://www.investintech.com/resources/blog/wp-content/uploads/2017/10/Classroom-Technology-and-Gadgets.png

https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/majandus/valiskaubandus/teenuste-eksport

Visioon 2020 

Kolmas nädal!

Otsimootorid (Uus meedia...? 12.02 - 19.02)

Tere kõigile lugejatele. Loodan, et tänane päev on, oli või tuleb teil meeldejäävalt meeldiv.

Tänaseks ülessandeks oli valida meediakomponent, mis on kõike enam mõjutanud traditsioonlist meediat. Kui aus olla, siis ma arvan, et mina pole piisavalt pädev, et hinnata seda milline nendest komponentidest on kõige rohkem mõjutanud traditsioonilist meediat. Aga, üks asi ilma milleta mitte midagi ei toimiks on minu meelest Otsimootorid. Tänu neile me leiame, kõik vajaliku info ülesse. Seega otsustasin ma kirjutada väikse ülevaate Otsimootoritest.

Mis asi on üldse üks otsimootor ja mille jaoks seda kasutatakse? Vanemad inimesed, kes pole arvutitega tuttavad võiksid võtta seda, kui raamatukogu, mis kogub kõik raamatud ühte kokku ja koostab vajalikud nimekirjad raamatutest ja kui teie panete raamatu pealkirja paberile kirja, siis tuuakse see raamat automaatselt teieni(Otsimootor on justkui raamatukogu haldur). Sarnaselt toimivad otsimootorid, kus otsimootor kogub weebis olevat infot ja, kui te sisestade otsimootorisse sõna või lause, mida ta te otsite, siis otsimootor tagastab Teile kõige lähedasemad vasted otsitud tulemusele. Eestis kasutatakse mõningal määral neti.ee otsimootorit, aga enamjaolt siiski googlit.

Kõike tuntumad otsimootorid 2019 a seisuga olid:

(Viide 1) 

• Google 88,14%
• Bing 6,18%
• Yahoo 2,51%
• Baidu 0,59%
• Yandex 0,26%

Natuke Otsimootorite ajaloost!

Esimeseks otsimootoriks peetakse Aliweb (Archie Like Indexing for the Web), mis loodi 1993 aasta novembris. Alivweb võimaldas kodulehtede sisestajatel märkida ära kiddlad sõnad, mida otsides kasjutajad jõuaksid antud kodulehele. PEale seda tulid WebCravler(1994) ja Lycos(1994). 1905 aastat peetakse otsingumootorite ajastuks, kus tulid turule erinevad otsingumootorid nagu  AltaVista, MetaCrawler, Magellan ja Daum. Ja kõige edukam otsimootor Yahoo, kelle loojaks oli Jerry Yang ja David Filo. Alles 1997 aastal tuli turule meile kõigile tutnud otsimootor Google.(Viide 2)

Kokkuvõtvalt võib öelda, et otsimootorid on interneti lahutamatud osad. Tänu neile leiame me ülesse kõik teised webilehed ja vajaliku info. Minu meelest on nemad mõjutanud Traditsioonilse meedia arengut kõige rohkem. Mis kasu oleks meediast ja sealt tulenevast infost, kui me seda ülesse ei leiaks? 

Tänan, et leidsite aega seda lugeda! loodan, et jäite rahule!

Viited:

1. https://clever-solution.com/blog/top-search-engines-in-the-world

2. https://carlhendy.com/history-of-search-engines/#archie

Foto:

http://searchengineprofiling.com/wp-content/uploads/2012/03/SEM2.jpg

Nädal 2 Sputnik1 ja World Wide Web

Nädal 2 - Arpanetist Facebookiniː Interneti kujunemislugu 05.02 - 12.02

Tänases postituse räägin ma kahest asjast. Mõlemad teemad on sellised millega me pea igapäevaselt kokku puutume, aga mille ajaloost või sisust ei ole me teadlikud. (Pean tunnistama, et enne tänast ei seostanud ma ka ise seda millegagi - olin lithsalt kasutaja rolllis.)Teemadeks on siis "World Wide Web ehk meile tuttav www", mida sisestame oma browserisse pidevalt, kui kuskile kodulehele soovime minna ja teine teema, millest ma rääkida soovin on teema, mis mind millegi pärast kõnetas ehk siis "Sputnik 1".

Teema 1: Sputnik 1

Sputnik üks oli seadeldis, mis saadet kosmosesse NSV Liidust 4.oktoobirl 1957a. Eelkõike tähistab, see kosomseajastu algust, kuna sellest ajast alatest on kõik riigid hakkanud saatma oma sateliite kosmosesse ja hakkati investeerima suuri summasid teadlaste välja õppetamiseks.

    Temale on, aga paljud järglasi ja tänapäeval kasutame me sateliite pea igapäevaselt.

Sputniku kohta detailsemalt võite lugeda siint: SPUTNIK 1

Enamik autoreid, kes on kirjutanud interneti alguse kohta on üksmeelel, et interneti ajastu praktiline algus oli siis, kui Sputnik 1 kosmoses tiirles ja sealt saadud info tõukas riikide sõjatööstuse uuele suunale ja tasemele. Oluline oli see info, et sputsnikult saadud raadiosignaalid jõudsid maale. 

Sputnik 1 - Kui tehnoloogia on tänaseks ajast ja arust, samas selle tulemuste vilja lõikame me ka tänapäeval. 

Järjekordselt võib järeldada, et sõjad ja sõjatööstus on inimkonna arengu üks olulisemaid osasid.

Teema 2: World Wide Web ehk WWW

World Wide Web sai alguse Shweitsis 1989 aastal, kui Tim Barnes märkas, et teadlased üle kogu maailma omasid informatsiooni erinevates arvutitest millel vahest olid isegi erinevad programmid. Kuna, aga arvutite vahelist info vahetust ei toiminud, siis oli väga keeruline omavahel infot vahetada. Sealt tuli ka Timil idee võtta kasutusele hüpertext  ja ta tutvustas oma ideed nõukogule. Idee kiidedi koheselt heaks ja Tim sai tööga peale hakkata. 1990 aastal tutvustas Tim kolme fundamentaalset tehnoloogiat, mida kasutatakse ka tänapäeval.

• HTML: Hüperteksti märgistuskeel.
• URL: Ühtne ressusitunnus. Omaamoodi ainulaadne aadress.
• HTTP: Hüpperteksti edastamise protokoll

Tim mõistis, et kogu selle tehnoloogia potensiaali saaks ära kasutada oli vajalik, et kõigil oleks sellele ligipääs ja, et keegi ei peaks luba küsima ega mingeid tasusid maksma (Ometigi on see muudetud meie jaoks tasuliseks teenuseks.)

Kujunesid välja mõned revolutsioonilised ideed:

• Detsentraliseerimine: Veebi sisu ja postitamiseks pole keskasutuse luba vaja ja puudub keskne kontrollsõlm
• Mittediskrimineerimine - Kui keegi maksab interneti ühenduse loomise eest, siis koheldakse teda võrdselt kõigi teistega.
• Universaalus - Olenemata riigist ja asukohast peavad kõik arvutid rääkima sama keelt ja suhtlema samade protokollide kaudu. See võimaldab kõigil näha ühtset infot.
• Konsensus - Kõik pidid nõustuma nende tingimustega, et asi toimiks.

Kõiki keda see teema huvitab soovitan uurida rohkem Tim Barnsi ja tema tegevuste kohta. Minu meelest on see aga päris hämmastav, et sellised asjad on suudetud välja mõelda. Üldse terve interneti maailm ja selle toimimine on ülimalt äge. 

Mis puudutab õppetööd  - Siis ma pole bloggide kirjutaja ja arvatavasti selleks ka ei saa, aga teadmiste omandamis viisina on asi päris huvitav. Miks?

1. Loen palju erinevat infot teema kohta millest kirjutan.

2. Teen omad järeldused ja kokkuvõtte antud teemast. Suures osas üritan kirja panna oma nägemuse ja arusaama. Nagu öeldud, tuimalt copy paste pole mõtet teha.

3. Lähen nende teemadega natuke rohkem süvitsi, kui muidu läheks.

Mis puudutab minu viidet wikile - Vaatamata sellele, et see pole tavaks pean ma  siiski oluliseks, et vähemalt korra sinna viidata. Sest kogu seda infot ma ju kasutan oma teadmiste omandamiseks. Ei näe seal mingit erinevust selles osas kas ma vaatan infot wikist või mõnelt muud webilehelt. Sisuliselt on mõlemad infot edastavad allikad ja mõlemis võib olla vale infot. Kes meist võib 100% garanteerida, et ajalehes või kuskil mujal allikas olev info vastab tõele? Minu meelest kõigi inimeste tehtud töö vajab tunnustamist ja, kui ma kasutan Wikit - Siis keegi on vaeva näinud ja info sinna kirja pannud ja ma ju kasutan seda infot oma postituse tegemiseks - Jah osa infot ma kontrollin või nii öelda vaatan üldisemalt mida webis leida on. Ja lõppudelõpuks, kui olen mingi info võtnud wikist ja see peaks vale info olema ja ma ei viita, et seda allikat kasutasin, siis ei saagi keegi teada, kust valeinfo tuli?

Viited:

https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_2:_Arpanetist_Facebookini_-_Interneti_kujunemislugu

foto sputnik 1: https://cosmosmagazine.com/wp-content/uploads/2020/04/171004_sputnik_vision.jpg

https://www.nasa.gov/multimedia/imagegallery/image_feature_924.html

foto www: https://thumbs.dreamstime.com/z/www-internet-concept-25506008.jpg

https://webfoundation.org/about/vision/history-of-the-web/

Esimene Nädal - Abacus, Colossus ja Floppy

Esimene nädal - Noppeid IT ajaloost 29.01 - 05.02

Tänases postiuses kirjutan natuke kolmel teemal.

• Abacus
• Colossus
• Floppy disk

Kuna pole sarnast asja varem teinud, siis pole õrna aimugi kas ja kuidas asi üldse välja tuleb. Seega palun kõikidel lugejatel arvamust avaldada. Pole oluline kas see on positiivne või negatiivne. Teie arvamus on oluline ja, kui ma ei tea mida ma valest teen, siis ma ei oska seda ka parandada. Kogu postituse koostamiseks kulus mul 8 h. Tundub kuidagi väga pikk aega - Samas lugemine oli suurem osa ajast.

Aasta: Enne 1900

Teema: Abacus

Mis on Abacus (Abakus)?

Enamusele meile on see tuttav juba lapsepõlvest. Kõik me teame seda nelinurkset puidust mänguasja, kus on sees traadida ja nende traatide küljes väiksed puidsut jubinad - Jah just see sama millega sai aruvtada. Tegemist on siis arvutuslauga, mida kasutasid vanad kreeklased ja roomlased juba  4. saj. eKr. 

Alguse sai see muidugi tavaliselt kividest - Kus võeti kogum erinevaid kive ja määrati neile kindlad suurused. Ma võrldeks seda valuutga - Kuidas igale rahatähele on antud kindel väärtus. Tol ajal, aga anti igale kivi suurusele(kaalule) vastav nr ja selle abil sai kiirelt teha suuremaid arvutusi. See oli hüppe edasi näppude peal lugemisest.Varjasem kirjeldus abaskuse kohta pärineb kreeka filosoofi Herodotus (480-425 eKr.)Meile kõige tuttavamal kujul olev Abaskus tuleb hiinast. Nimelt hiinlased oled esimed, kes selle sellisel kujul valmis tegid ja kasutusele võtsid. Juhul, kui teil endiselt puudub arusaam sellest, mis on Abakus, siis lisasin ka mõned fotod.

Foto - Abaskus 1 - Kreeklaste varajaseim seilinud varjant.

Foto - Abaskus 2 - Romlaste esimes sajandi mudel - Sarnaneb juba rohkem sellele mida me teame.

Foto - Abaskus 3 - Lõpuks meile tuttavam variant

Abaskus 4 - Millega ka mina mänginud olen

Viited:

1.https://history-computer.com/abacus-complete-history-of-the-abacus/

2.https://www.rightlobemath.com/about/abacus

Aasta: 1900-1950

Teema: Colossus

Kas Colossus võib olla esimene arvuti? Jah - On inimesi, kes peavad seda esimeks arvutiks. Samas teadlased on eriarvamusel, sest esimesteks arvutiteks peetakse ka:  ABS (Atanasoff-Berry Computer) Eniac.(Electronic Numerical Integrator And Computer) ja  Konrad Zuse - Z1(Hävis pommirünnakus) 

Colossus leiutati Enigma vastu võitlemiseks. Sõjatööstus on üks tehnolooiga alustalasid.

Kuna aga Colossust pidi käsitsi igakord programmeerima, siis ei peeta teda arvutiks vaid pigem mehhaniliseks seadmeks. Mina isiklikult nõustun selle väitega, et pole päris arvuti, kui kõike pead käsitsi seadistama. Minu peas seostub arvuti - Automaatse tegevusega - Natuke nagu inimese alateadvus, mis tihtipeale automaatselt reageerib asjadele.

(Electronic Numerical Integrator And Computer) ja  Konrad Zuse - Z1(Hävis pommirünnakus)

Foto  - Colossus

A Lorenz SZ42 cipher machine with its covers removed at The National Museum of Computing on Bletchley Park

Aasta: 1943-1945

Teema: Colossus

Aasta: 1967

Teema: Floppikettas/diskett (Floppy disk)

Floppy peale mõtlemine toob minus alati positiivseid emotsioone. Eelkõige selle pärast, et nende peal oli võimalik lihtsamaid mänge hoida ja ühest arvutist teise liigutada. Eelkõige meenub selline mäng nagu supaplex. Nagu mu jutust aru saada on, siis Floppi oli mõeldud selle jaoks, et ühest arvutist teise infot edastada. Tänapäeval on selle jaoks mälupulgad ja kõvakettad. Kogu selle juttu juures ei tasu Pilve teenust unustada.

Floppy leiutati eelkõige selle jaoks, et raha kokku hoida, sest kõvakettad on väga kallid. Võib mõelda ka tänaste USB  ja kõvaketaste suhtele. Kus Mälupulgaga on lihtne infot liigutada. Kahjuks või õnneks tänapäeval enam Floppi kettaid ei kasutata.

Foto - Floppi kettas

Viited:

https://history-computer.com/abacus-complete-history-of-the-abacus/

https://www.rightlobemath.com/about/abacus

https://www.britannica.com/technology/Colossus-computer

https://www.computerhope.com/jargon/f/floppydi.htm

Foto - https://et.wikipedia.org/wiki/Diskett#/media/Fail:Floppy_disk_2009_G1.jpg